Täna testimisel kinoa ja hirss

 Hirsotto katsetus seente ja sibulatega.
See oli täna kõigi lemmik. Isegi Priit, kes hirssi muidu ei armasta, sõi seda. Ja meie konservatiivne Taago lubas ka seda endale taldrikusse tõsta. Anki ja Andres testisid ka ja jäid rahule.
Siin sees on hirss, seened ja sibul.

Hirss on hea magneesiumiallikas, sisaldab mitmeid erinevaid mineraale. Kuigi hirsivalk on parema aminohappelise koostisega kui nisu-, riisi- ja maisivalk, on selles vähe kaht vajalikku aminohapet (lüsiini ja trüpofaani). Hirss on üks vähestest leeliselistest teraviljadest, seda on väga kerge seedida. Hirss põhjustab vaid harva allergiat. Omapärase, pisut mõrkja maitse annab hirsile kõrge ränihappe sisaldus, sellel on positiivne mõju vere kolesteroolitasemele ja luudele. Hirss ergutab inimese närvisüsteemi ja meeleelundkonna tegevust, tugevdab meeleorganite erksust ja nahafunktsioone. Kiirendab ainevahetust. Hirss sisaldab 3,5 g valke, 1,0 g rasvu, 23,7 g süsivesikuid ja 119 kcal toiduenergiat 100 g kohta. Kuivaines 350 kcal.

Kinoasalat. 

Romi, see salat on ajendatud sinu raamatust pildistatud retseptist. Ainult et sibulat ma ei raatsinud sinna panna ja lisaks panin hoopis rosinaid ja sidrunikoort. Anki arvas, et seda võib ka vahukoore või vaniljekreemiga magustoiduna süüa.
Koostis: kinoa, sidrunimahl ja -koor, kreeka pähklid, õun, rosinad.

Kinoa ehk tšiili hanemalts on olnud Andide elanike peatoit. Botaaniliselt kuulub kinoa samasse taimeperekonda peedi ja spinatiga.  100g kinoat sisaldab 5,2g valku (riisis 2-3g). Gluteeni on kinoas vähe, aga kiudaineid ohtralt. Lisaks saab organism kinoast rauda, tsinki, seleeni ja E-vitamiini. Tervislik kinoa sobib asendama riisi ja seda on kerge valmistada. Hoiab kaalu normis, aitab organismil puhastuda, vähendab diabeediriski. 

Kinoa sisaldab 5,2 g valku, 2,3 g rasvu, 27,6 g süsivesikuid ja annab 368 kcal 100 g kohta. Keedetud kinoa sisaldab 120 kcal.